Erinevates allikates lubati, et on naljakas raamat, kirjanikul unikaalne huumorimeel ja whatnot. Nojah. Otseselt halb raamat ei olnud. Sarkastiline oli kindlasti. Kohati sai naerma purtsatatud. Aga. Tunne oli nagu standup comedy‘t jälgides. Teemad on otse elust. Pere, töö, religioon, geid jms. Nalja saab. Naljad on isegi väga tabavad. Aga kui ma peaks näiteks kaks minutit peale koomiku etteastet narratiivi kokku panema, et kuidas ta täpselt õunte teema juurest tiigrilt koeproovide võtmise juurde jõudis ja mida need öökullid ja ta isa selle kõige juures tegid, siis ma ei oskaks küll seda kõike normaalsesse järjekorda panna.
Üldises plaanis, raamatut lugedes, õppisin järgmist: oma lastega tuleb väga ettevaatlik olla. Kui ei ole ettevaatlik, siis ükspäev kirjutab su võsuke, kuidas sa peale tööd, triiksärk-aluspüksid kombos, gin tonic käes mööda elamist kruiisisid ja lollusi rääkisid. Ja mitte ainult ei kirjuta, vaid saab maailmakuulsaks ja käib kõigis maailma suurlinnades seda kõike veel rahvale ette lugemas. Huh!
Note to self: Sedarisel olla üsna kuulatav podcast “This American Life”. “Me Talk Pretty One Day” ja “Dress Your Family in Corduroy and Denim” olla oluliselt paremad raamatud. Elame-loeme.
Katu loeb 