Pentti Linkola “Teisitimõtleja märkmed”

Raamat on valik artikleid ja esseid Soome mõjukalt filosoofilt ja ökoloogilt. Lugesin seda täiesti ilma eelarvamuste või eelteadmisteta, sest ei teadnud temast enne mitte midagi. Siis, olles kõigepealt raamatu läbi lugenud, mõtisklesin, et ideedel on jumet, aga ilmselt oli ta üks erakordselt väljakannatamatu vanamees.

Üldiselt avaldas mulle tohutult muljet see, kui palju ta oma elu jooksul näha oli jõudnud. Pentti sündis 1932.aastal ja suri 2020. Selle aja sisse jäid Teine Maailmasõda, babyboomerid, infoühiskonna areng ja muu eksole, aga põhiliselt läks mulle hinge, millised olid Soome metsad ja metsategemine enne kui esimesed harvesterid välja ilmusid ning milline pöördumatu hävitustöö nüüd 21.sajandiks tehtud on saanud. See metsade teema oli kõige kurvem ja meenusid kohe Albert Falco memumaarid ja kuidas ta Hormuzi väinas esimest tankerit nägi ja nüüd ma mõtlen, kui Pentti ja Albert oleks toona teadnud, kuhu see kõik välja jõuab…

Pentti on päris radikaalne, nii et kui tema esseedest rääkida, siis ilmselt jõuab vestluspartneriga otseteed ühiste väärtuste tuvastamise või väärtuskonfliktideni välja. Näiteks on ta sotsialismi vastu, sest tema meelest ei ole sotsialismi põhiidee “kõigile võrdselt hea elu” piiratud resursside ja kasvava populatsiooni tingimustes jätkusuutlik. K-ga arutasime seda pisut ja K tõi välja teada-tuntud info, et elatustaseme ja haridustaseme kasv viivad reeglina iibe vähenemiseni. Siin ilmselt mina ja K jääksimegi Penttiga vaidlema, sest talle käivad tohutult pinda haridusinstitutsioonid (saan aru ja nõus ka sellega, mis talle ei meeldi, aga tuleks muuta, mitte maha põletada) ja see, et naised on tänapäeval liiga haritud ning ei leidu Soome põllu- või metsamehele sellist tasast ambitsioonideta koduhaldjat, kes mehe eest hoolitseks. Tal oli mõttekäik ka umbes selline, et “haritud linnanaine eelistab saada mehega lapse ja edasi ilma meheta elada, sest talle käivad pinda mehe räpased sokid toanurgas”. Mis viitab minu meelest mõttelaadile, et naine peaks olema mehe teenindaja. Kui hästi lihtsustada, siis Pentti mudel oleks, et vaesus on laias plaanis väga ökoloogiline. Jah, selles suhtes küll Penttiga teoreetiliselt nõus, et kindlasti vaese inimese ökoloogiline jalajälg on väike. Samas kõrgharidusega naisena näen, et Pentti pakutav oleks umbes selline, et las ebavõrdsus olla, las eliit elada hästi ja las ülejäänud ühiskond mütaku mudas, olgu hariduseta, elagu vaeselt ja eriti naisi ei tohiks hariduse ligi lasta, sest siis nad ei viitsi enam mehi teenindada. Isiklikult ei kirjutaks sellele alla, vaid eelistaks ikkagi kauneid kunste nautida ja mitte lehmi talitada või muud taolist.

Huvitav idee on tal kassidest kui ökokatastroofist, kuidas nad kõikjal peremehetsevad, kohalikke liike (linde ja väikeloomi) murravad ja kuidas neil pole looduses vaenlast. Vahest linnades neil tõesti vaenlast pole, aga maal elanud inimesena võin kinnitada, et meie majapidamise kasside populatsiooni reguleerisid rebased väga edukalt. Aga see kasside idee iseenesest on huvitav.

Kokkuvõttes, ideed on teoreetiliselt head ja mulle meeldib, kuidas ta kirjeldab, mil moel soomlane on loodusest võõrandunud oma toitumise, elustiili, sporditegemiste ja muuga. Olen nõus sellega, mis ta arvab võõrandumisest, veganlusest, loomade pidamisest ja metsadest. Aga ma arvan, et praktilises elus eelistan elada mugavalt ja pigem eirata seda kõike.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s