Elena Ferrante “Storia di chi fugge e chi resta”

Naapoli sarja kolmas raamat. Kaks ööd mu elust olid sisustatud ja päevad möödusid mingis magamatuse, uimasuse meeleolus, mil põhiline kinnismõte oli, kuidas saada kõik endal jalust ära, et raamatuga kuhugi tuulevaiksesse kohta pugeda. See sõltuvus muutus endalegi tülgastavaks.

Jällegi, tohutu veenvuse ja intensiivsusega kirjutatud. Seekord põhilised märksõnad naise eneseteostuse ohverdamine pere ja emaduse altarile. Korralik, aga tuim mees, kes teeb Elenast “tema laste ema”, ala- ja naeruvääristades tema ambitsioone ning võimeid. Samal ajal Naapolis juhtub nii mõndagi ärevat ja intrigeerivat. Lina klassivõitlus, tema tähelend programmeerijana. Vendade Solarade mõju kasv. Huvitav oli, kuidas Elena tajub Naapoli vaenulikkust, toorust. Lõppeb kõik mõlema sõbranna elus äkiliste rahmakatega (kõike ei saa ka siia kirjutada), mis tegelikult kutsub neljandata raamatut lugema. Ainult, et mul pole hetkel neid vabu öid ja päevi siin võtta. Tuleb oodata.

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s