Primo Levi “Se questo è un uomo” ja Giovanni Verga “Storia di una capinera”

Tegelikult ma lugesin mòlemaid raamatuid mòningase vahega, aga kuidagi tundus sobilik neid koos vaadelda. “Se questo è un uomo” on autobiograafiline (ja nagu ma aru saan, siis ka autoteraapiline) yleskirjutus Primo Levi koonduslaagri kogemusest. “Storia di una capinera” tegevus toimub  tegelikult hoopis teises ajas ja kohas, 19.sajandi Sitsiilias. Aga kuna mòlemad raamatud rààgivad  vangistusest, siis tundus, et leidub sarnasusi.

Kòigepealt vangistamine kui selline. Primo elab koonduslaagrisse initsieerimise protseduuri  enda sònul làbi justkui unenàos, sest see on nii absurdne ja arusaamatu. Maria vangistamise lugu peab vist natuke lahti seletama. Nimelt Sitsiilias oli veel 19.sajandil kombeks, et perekonnale ebamugavad  tytarlapsed (nt eelmise naise tytar, keda uus naine hàsti  kasvatada ei viitsi) saadeti kloostrisse. Alguses kinnine kloostrikool ja tàiskasvanuks saades jàrgneb selline nunnaelu vorm nagu clausura, mis tàhendas kuni surmani kloostrisse sulgumist. Kòlab spirituaalselt, aga nagu ma aru olen saanud, siis sisuliselt oli see vangla. Kuigi Maria clausura sissepyhitsemise pidustused erinevad oluliselt Primo kogemusest ja Maria teadis natuke ette ka, mis juhtuma hakkab, siis temagi elas seda kòike làbi justkui unenàos. Justkui see juhtuks kellegi teisega.

Vangisoleku tajumine. Primo arutleb palju selle yle, kui erinev on vangistuse tajumine siis, kui sa tead, et sellel on mingi lòpptàhtaeg. Nàiteks on sul vòimalik lugeda pàevi vabastamise tàhtajani. Tead, kui palju on veel jàànud pingutada ja ellujààmise nimel vòidelda. Koonduslaagrist vabastas vaid surm. Sellest hoolimata ta pingutas ellujààmise nimel. òigemini keha pingutas, aga vaim oli juba peale esimesi nàdalaid  surnud. Vast oligi vaimule parem, sest endale iga pàev meelde tuletada, et sellest hàdaorust siin ei pààse on ilmselt ka tugevamatele liig.

Maria talub vangisolekut teistmoodi. Kuna kloostrikooli ja clausura vahel oli yyrike vòimalus vabadust maitsta ja – oh halastaja madonna! – omal syytul moel armuda, ei suuda ta vangistusega leppida. Tema vaim ei sure. Pigem vastupidi. Rabeleb ja rapsib nagu lind puuris. Raamatu lòppedes jòuab vaimuhaigetele mòeldud kongi, mis ilmselt ongi pigem leppimatutele vangidele kui pàris vaimuhaigetele mòeldud. Kivipòrandal magamine, ràbalad kehakatted ja muu taoline.

Isiklike asjade puudumine oli ka yhine joon mòlemas raamatus. Primo Levil oli isegi natuke rohkem asju. Mariast jàid peale surma alles mòned tàiskirjutatud paberilehed (kiri sòbranna Mariannale) ja kuivanud roos. Primol oli riideid, jalanòud, sòògikauss ja igasuguseid nikerdisi, mida koonduslaagris ellujààmiseks vaja oli. Mitte, et need peale koonduslaagrit mingit vààrtust oleks omanud, aga ikkagi isiklikud asjad.

Vangist vabanemise osas sààstab Verga oma raamatu peategelast ja laseb tal haigevoodis surra. Primo Levi vabanemise lugu on hoopis teistsugune. Sakslaste lahkumine. Apokalyptilised nàdalad kylmas Poola jaanuarikuus, vòitlus tekkide ja toidu eest, lòpuks heitlus  dysenteeriga. Primo Levi raamatule jàrgneb tegelikult yks teine, mis kirjeldab ta kojujòudmist “La Tregua”. Hetkel on  lugemisnimekirjas.

Huvitav oli Primo Levi arutlus “ellujàànutest” ja “uppunutest”. Sellest, et ebanormaalse, kòiki inimlikke vààrtusi eitava kinnise systeemi “ellujàànud” ei ole normaalsed, inimlikud inimesed. Neid ei saa normaalses, inimlikus maailmas kasutada moraalse, tsiviliseeritud kàitumise mòòdupuudena. Maria oli ka tegelikult tavaline, normaalne inimene. Tahtis tavalisi asju nagu perekonna soojus enda ymber, armastatud inimese làhedus, pàikesepaiste ja vòimalus ringi kòndida. Kas ylejàànud kloostri elanikud olid normaalsed? Vòi olid nad nagu see hull tyyp koonduslaagris, kes seal pàris hàsti hakkama sai, aga tsiviliseeritud maailmas oleks ilmselt kinni pandud?

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s