Tove Jansson “Hilja novembris”

Hilja novembris” oli mul siin nagu ilus kleit, mille ostad mingi veel teadmata erilise sündmuse jaoks mingis ettenägematus tulevikus ja siis seisab terve igaviku kapis, sest tulevad Ettenägematud Erakordsete Pidulike Sündmuste Vaesed Ajad, aga ta ootab oma aega ja seda õnnelikku päeva, mil taevast langevad alla vikerkaared ja virmalised samaaegselt või on lihtsalt kellegi koolilõpupidu näiteks. Võrdlus ilusa kleidiga ei olegi nii kohatu kui tundub, sest raamat ise on seest ja väljast ilus nagu väike nukukleit – ilusate värvidega, pisike, mahub kätte ära, imelisi joonistusi tulvil. Teadsin, et see on viimane Muumioru raamat ja viimane on mõistagi sama eriline nagu esimene ja muumitrollidega hüvasti jätmist ei saa ju ometigi kuidagi ülepeakaela teha, bussipeatuses püsti seistes või nii. Pealegi, novembrikuist raamatut ei ole kohane lugeda suvel, kui taevas lõõskab päike ja meri sillerdab. Ilm peab olema sobiva meeleolu loonud ja nii. Kes oleks võinud arvata, et see pidulik päev saabub jaanuarilõpu nädalavahetusel, mil olen jäänud tõppe-mida-ei-tohi-nimetada. Samas, parim aeg raamatute lugemiseks on see, kui haigus hakkab juba taanduma; õues on talv, aga toas on mõnusalt soe; kõik kohustused on edasi lükatud, murest kantud telefonikõned lakanud ning ainuke kohustus on voodis lesida, teed juua ja… lugeda (juhhei!).

Paralleelselt “Hilja novembris” raamatuga olin sunnitud Hurmurile ette lugema raamatut “Harry Potter e la camera dei segreti”, mille tegevus toimus samuti sügisel ja mul on kõik see sügis nüüd siin peas sassis. Aga sügis on mu lemmik aastaaeg ja juba raamatu alguses, kui Nuuskmõmmik minema hakkab ja Pumps metsas kahlab, siis need vihmase metsa kirjeldused ja kogus see talveks valmistumise meeolu olid minu meelest täpselt sellised nagu nad peavad olema – Tove maalib erakordselt hästi nii pintsli kui sõnadega, selles pole kahtlust. Nagu ka ei ole kahtlust Tove oskuses märgata inimsuhetes nii nähtavat kui nähtamatut ning pigem just seda nähtamatut lugejale märgatavaks teha.

Huvitav, et seekord oli Muumipere orust ära võetud ja sinna olid pandud need, kes tavaliselt on kõrvaltegelased. Neile on antud soovid, hirmud ja nad olid natuke nagu metsik loodus, siis kui inimesed lähevad ära. Selles mõttes, et kui muumiperet pole, siis tegelikult ei jää orgu otseselt tühi koht vaid tulevad teised nende asemele ja keegi nagu ei mäletagi hästi, kuidas papa ja mamma tegelikult olid. See on hüvastijäturaamatuna tohutult peenetundeline, aga tõsiseltvõetav viis öelda, et “kallis lugeja, sa saad päris hästi hakkama ilma muumitrollideta oma elus, nende asemele tuleb muid, keda sa enne oluliseks pidada ei osanud ja küll näed, et asjad laabuvad”. Mäletan, et keegi ütles, et see on kõige kurvem Muumioru raamat. Võib-olla ma ootasin mingit erakordset kurbust, aga kokkuvõttes see ei olnud nii kurb ühtigi. Mitte kurbus, vaid paratamatus. Elu ja aastaring lähevad edasi; asjad, kohad ja neid asustavad olendid muutuvad, miski pole igavene. Eks need ongi, jah, sellised sügisemõtted.

Seekord, kuna aega oli, vaatasin hoolega pilte ja Hurmuriga tuli teemaks, et koolis olla õpetaja öelnud, et mustvalged pildid ei sobi, sest “kas sa tahad siis elada ilma värvideta?”. Mulle meenus, kuidas mulle umbes 11-aastasena kunstikoolis teatati, et su mustvalged tusijoonistused on toredad küll, aga õpi ikkagi maalima ja värve kasutama, mis kunstnik sa sedasi oled, kui sa ei maali. Ja ma nüüd ei teagi, arvasin, et haridusasutused on vahepeal lahkemaks läinud inimeste suhtes, kes värvi ei kasuta, aga näedsiis. Igatahes töötasime Hurmuriga “Hilja novembris” illustratsioonid koos läbi, joonistasime sealt mustvalgeid küünlaid ja paate ja maakaarte ja ma püüdsin talle anda edasi mõtet, et jah, õpetaja töö on õpetada kõiki lapsi värve kasutama, aga musta ja valgega saab kõike joonistada (vaata neid laineid, vihma, udust metsa, Krõbivana peegelpilti, küünaleegi valgussõõri) ja ära sellepärast joonistamist maha jäta (nagu su ema tegi, sest pidas end andetuks, kuna ei osanud maalida ja kuna talle meeldis ainult hariliku pliiatsi või tusiga joonistada – seda ei pidanud vajalikuks lisada).

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s