Tauno Vahter “Pikaajaline kokkusaamine”

Kuna ma tunnen Taunot isiklikult, siis natuke oli nagu uudishimu ka, et selline vaikne mees ja mine tea, mis saladusi või üllatusi ta sisemaailm peidab. Teisest küljest pisut ka ärevus. Umbes sedasorti ärevus nagu siis, kui näiteks sõbrannal esiklaps sünnib ning lähed lillesülemi ja tordiga õnnitlema. Ja siis, kujutage ette tõmmatakse tekk pealt ära ja – hissand halasta! – kole laps on. Selline tobe olukord, et pomised nähtust vapustatuna ja sõbrannat mitte solvata tahtes, et oi kui armas beebi. Selles suhtes on “Pikaajaline kokkusaamine” üks korralik priske esiklaps, keda on kohe rõõm kiita. Aga asugem raamatu juurde.

Alustuseks meeldib mulle stiil. Kahtlustan, et võib-olla tuleb see sellest, et oleme autoriga sama põlvkonna esindajad. Aga näiteks piisab vaid mainida raudteejaama ja hulkuvat kassi, kui minu mõtted lisavad sinna tolmused sirelipõõsad, rinnakad mutid, jaheda õhtutuule ja kõvad pingid. Või kui tegevus toimub Lasnamäe kortermajas, lisavad minu mõtted siia hapukurgilõhnalised, kitsad ja koli täis esikud; lifti kolina; kuumad radiaatorid; linoleumist põranda köögis; pruuni sektsioonikapi ja lühtri laes. Ja sinna ümber kujutan ma juba ette lörtsised tänavad, busside diislihaisu ja spetsiifilise piimalõhna, mis tol ajal toidupoodides hõljus. Aga on ka tänast Eestit. Korteriühistu, sotsiaalmeedia, maale kolivad hipsterid ja mõistagi Covid 19.

Tauno on tähelepanelik inimeste vaatleja. Märkab kõiki, ei kritiseeri kedagi. Lood on sellised elulised, kuidagi hubased. Kui ongi raske, siis keegi otseselt ei murdu raskuste all ega kannata. Need on nagu sellised Jim Jarmuschi stiilis väikesed lühifilmid. Lugeja on siin nagu kärbes seinal, vaatlemas üht lühikest hetke teiste inimeste elus, sellised väikesed sündmused ja askeldused. Aga on ka huumorit. Näiteks “Intsident 43.lasteaias” ja “Murelaps” ja loos “Loetumad uudised” mu lemmikuim versioon põrgust; 80ndate aastate Telemaja, Vanapaganaks on Reet Linna ja tuleb vaadata “Keskpäevast praami” ja “Õnnelind Flamingot”.

Kokkuvõttes selline mõnus raamat, et kui vahel otsid midagi lugeda ja pole ühtki uut raamatut võtta, siis heameelega võtad keskelt lahti ja loed ühe või kaks lugu uuesti läbi.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s