Rudolf E. Raspe, Gottfried A. Bürger “Le avventure del barone di Münchausen”

Siinkohal ma ei saagi aru, kas on tegemist kirjandusklassika kokkuvõttega ja kui on, siis kas see ei peaks kuskil tagakaanel või selle lehe pealgi vähemalt kirjas olema, kus väljaandmise aasta ja muu. Ma olen seda ise nii ammu lugenud, et ei mäletagi enam millal, aga kuidagi nagu tundus, et need lood peaks pikemad olema.

Igatahes väga mõnus absurdne huumor. Terve perega saime naerda ja ma arvan, et jahikoer, kes jänest taga ajades jooksu pealt sünnitas või hobune, kes jooksis edasi ka siis, kui tagumine pool oli allalaskuva värava poolt ära lõigatud või hirv, kelle sarvede vahel kasvas kirsipuu, jäävad meie pere naljade varamusse veel pikaks ajaks. Alles eile kuulsin, kuidas Nummik ja Hurmur naeru mugistasid selle üle, kuidas saab nii hea silmanägemine olla, et Aafrikast lased maha linnu, kes istub kuskil Kesk-Euroopas kiriku torni otsas. Rääkimata sellest, kuidas parun Münchausen karu tappis või vaala kõhust välja pääses.

Illustratsioonid olid ka ägedad.