Sharon Saline “What Your ADHD Child Wishes You Knew”

518TBmxS9TL._SX331_BO1,204,203,200_Algab pikem faas “ADHD teemalised raamatud”. Mul on vaja enne kooli vahetust ja terapeudi otsingute tarbeks end sellel teemal korralikult kurssi viia.

ADHD teemalisi raamatuid on mul juba mitu loetud, aga ütleks, et see on seni kõige kasulikum ja praktilisem. Teised on kas liiga rasked, et öösel korralikult läbi töötada või liiga algajate tase (lausest “it can be exchausting to live with an ADHD child” eriti edasi ei arene). Raamatu eessõnas lubatakse ka, et see on mõeldud inimesele, kellel on vähe aega ja urgentne praktilise abi vajadus (ADHD lapse vanema tavaline elu).

Nagu ikka Ameerika-raamatute puhul, on üldine ellusuhtumine siin positiivne, alati-leiab-lahenduse tüüpi. Lahendus peitub – nagu Ameerikas ikka – viie C taga (self-Control, Compassion, Collaboration, Consistency, Celebration). Alguses muigasin sarkastiliselt, aga pärast tõdesin, et midagi siin ikkagi on.

Üldjoontes sama sõnum, mis igal pool mujal:”Selleks, et ADHD last aidata peavad teda ümbritsevad täiskasvanud paremateks inimesteks kasvama”. Alates paremast enesekontrollist kuni oskuseni mõista, andestada, mitte alla anda, õpetada ja toetada. Just need viimased kaks ei teki tervest talupojamõistusest, on konkreetset meetodit tarvis.

Peatükk ADHD kohta on päris hea, konkreetne ja lihtne mõista. Nagu ikka, rõhutatakse, et ei ole bad parenting, on ajukeemia, millega inimene on sündinud ja tihtipeale selliseks jääbki. Autor on ise terapeut ning oma praktikale tuginedes lisanud teemakohaseid tsitaate oma noortelt patsientidelt, mis aitavad ADHD ajuga elamist paremini mõista.

Aga eriti väärtuslikud on selle raamatu juures harjutused. Üks harjutus rabas mind päris korralikult. ADHD laste juures on tavaline see, et märkad seda, mis on valesti ja kui raske endal ja kõigil on, aga kui korraga peaks olukorda teise nurga alt vaatama, siis oli kohe natuke valgustuslik hetk. Eriti küsimus 3. Tegin märkmeid along the lines on “veeta rohkem kvaliteetaega”. Muidu ma arvan, et seda harjutust võiks kõik lapsevanemad kõigi oma laste kohta teha.

AAC05FE8-D781-48A8-AAEC-0B86C32B71E7

Kooli osa oli huvitav lugeda pigem läbi selle prisma, kui palju abi Ameerikas ette on nähtud. Itaalia kooli kohta on mul üks teine raamat leos ja loodan sealt midagi kasulikku leida. Kodu teemal polnud ka midagi eriti uut. Sama teema, et rutiinid ja selged reeglid. Peatükk tehnoloogia kohta oli üpris leebe – arvutid ja sotsiaalmeediad on ikkagi elu osa ja peab lubama. Palju oli näiteid, kus laps tuli koolist, mängis arvutiga ja siis tulid nõuanded, et kuidas ta sealt arvuti juures ära saada koduseid töid tegema. See osa tundus mulle selles suhtes veider, et kui ma Nummiku arvutisse laseks, oleks tal oma arvuti-laks kätte saadud ja ta ei teeks mitte ühtegi asja enam. Lesiks niisama voodis ja vahiks lakke, aga kindlasti ei hakkaks ta enam õppima või nõusid nõudepesumasinasse viima. Kui ma siin loetud raamatute hulgas kaevama hakkan, siis leian kindlasti üles selle teise, kus arvutimängudest juttu oli läbi sõltuvuse prisma ja minu meelest paremini.

Kokkuvõttes, kui ma peaks soovitama ühte raamatut inimesele, kellele see oleks ADHD teemal kõige esimene raamat või kellel pole aega rohkem erialakirjandust läbi töötada, siis soovitaks seda. Kui see oleks eesti või itaalia keeles, siis kingiks sugulastele ka. Seda enam, et mõistvate ja toetavate täiskasvanute tugivõrgustik on ADHD juures tohutu tähtsusega (nii lapsele kui ka tema vanematele).

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s