Tove Jansson “Mumin e la cometa”

Raske südamega viin ta raamatukokku tagasi. Oli tore koos olla. Eelmisel aastal sai laenutatud kolm muumide koomiksiraamatut ja viisime need tähtajaks tagasi, aga siis mõtlesin, et laenutaks uuesti. Üks oli juba välja laenutatud, aga kaks tükki tassisin koju tagasi. See on üks neist kahest.

Niisiis, “Mumin e la cometa” ehk “Muumitroll ja komeet”. Selles raamatus leiame koomiksisarjad “Muumitroll läheb Metsikusse Läände”, “Piripiiga kuninga õukonnas”, “I coscientozi Mumin”, mille ma tõlgiks kui “Südametunnistusega muumid”,  “Muumitroll ja komeet” ning “Muumitroll ja kuldsaba”.

Kui “Muumitroll ja komeet” välja arvata, siis üldiselt on kõigi sisu enda mina leidmine. Elu viib meid uutesse kohtadesse ja tegelikult saame aru, kui hea on kodus olla. Elu pakub meile unistuste täitumist ja saame aru, et see, mida me soovisime, ei ole üldsegi õige ja hea. Elu pakub meile Ägedaid Asju, aga neil on kõigil on hinnasilt küljes ja kui neid Ägedaid Asju tahad, siis pead loobuma millestki, millest sa tegelikult ei ole valmis loobuma. Elu pakub Tarku Nõuandeid selle kohta, kuidas elama peaks, aga Tarkus on tegelikult meie enda sees. Teisest küljest võib muidugi täiesti rahulikult kõigi nende sündmuste valguses väita, et muumid on provintslikud väikekodanlased, oma üldises ellusuhtumises konservatiivid ja teataval määral passiiv-agressiivsed.
Oh, ja kui võrrelda nende väheste Muumioru raamatutega, mis ma lugenud olen, joonistub koomiksites kuidagi eriti täpselt välja Muumitrolli ja Piripiiga suhte dünaamika. Muumitrolli jaoks on Piripiiga tema Elu Armastus. Piripiiga jällegi vaatab vasakule-paremale, hüppab ühest suhtest teise, otsib romantikat, glamuuri ja seiklusi, aga kui lõpuks midagi nagu pihku ei jää, tuleb alati Muumitrolli juurde tagasi, paneb pea talle õlale ning vaatavad koos kuud. Muumitroll, mõistagi, piinleb ja väljendab seda talle ainuomasel passiiv-agressiivsel moel.

Hurmur tahab juba paar kuud, et ma talle Muumioru koomikseid ette loeks ja kui Roku kuulama juhtub, siis ta muudkui hüüatasb, et mis raamat see on ja kas see on mingi filosoofia ja kas see on ikka lasteraamat. Kindlasti pole see ainult lastele mõeldud raamat, aga ma arvan, et ma lapse käest seda ära kiskuma ka ei läheks.

“Muumitroll ja kuldsaba” on üsna kindlasti Janssoni enda kogemus sellest, mida kuulsus kaasa toob. Igasugu sekeldajad ja asjapulgad tiirlevad; mingid uksed, mis avanevad ainult tänu “kuldsabale”, aga ilma sabata lüüakse pauguga kinni; klassikaline näide kokkupuutest ajakirjandusega; tõeliste sõprade unustamine üldises tähelepanulaines ja lõpuks nende juurde tagasi pöördumine.

“Muumitrolli ja komeedi” kohta juba teadsin, et Jansson on selle loo sisse pannud enda isiklikku kogemust sõdadest ning et selle loomisel sai ta ainest Hiroshima ja Nagasaki tuumapommidest. Niisiis vaatasin seda konkreetset koomiksit läbi selle filtri.
Eriliselt huvitav oli see osa, kuidas Muumioru elanikud eelseisvale katastroofile reageerivad. Mõned põgenevad. Sniff asub heausklikke petma ning Puzzolo müütab tantsupeol kodus tehtud puskarit, sest “tuleb olukorrast kasu lõigata”. Mis tantsupidusid puudutab, siis leiame viiteid mõningasele katastroofi-eelsele kombelõtvusele (aga väga diskreetselt). Mõned jällegi otsustavad, et enne surma peaks end köidikutest vabastama. Muidu ülikorralik Filifjonka viskab Muumitrollile torti näkku, lõhub aknaid ja pildialbumeid ning sodib suguvõsa maalid täis. Muumimamma lõikab roosid maha, sest “neid ei saa ju komeedile jätta”. Lõpuks läheb ikkagi kõik hästi, tulevad komeet ja hiidlaine. Komeet teeb augu, laine läheb auku ja kustutab komeedi. Koduvana läheb komeedikraatrisse kalale ja Muumimamma on rõõmus, et mõned roosid ikkagi lõikamata jäid.

Kusjuures kõige selle peale tahtsin veel öelda, et kuigi ma pole üldse eriline koomiksite zanri austaja, siis see on esimene koomiks, mis mulle päriselt meeldib. Esiteks muidugi teema on huvitav. Teiseks meeldib mulle eriliselt joonistuste väljendusrikkus. Uurisin-puurisin päris mitu korda mõnda pilti, et kuidas nii väheste ja täpsete joontega nii selge emotsioon edasi anti. Oh ja siis mulle meeldivad igasugu detailid, mis piltide peal leiduvad. Detailidest rääkides, selles raamatus on puudu Ombra (eesti keeles Vari?). Üks väike loomake, kes teistes raamatutes iga pildi peal on ja tegelastel järel jookseb, aga keegi ei pane teda tähele. Minu meelest on ta äärmiselt võluv. Ja üks asi, millele “Tove Jansson: Work and Love” raamatus juba tähelepanu juhiti, aga ma oleks ise ka selle üles leidnud – lisaks sellele, et teha iga pilt omaette kastikesse (nagu ikka koomiksites), kasutab Jansson teemakohaseid elemente, et pilte ühendada. Ta tegi seda kõige esimesena, kõik teised on tema pealt kopeerinud seda asja.

20200212-IMG_1925

Head aega, armas raamat! Loodan sinuga kunagi jälle kohtuda.

 

 

 

One thought on “Tove Jansson “Mumin e la cometa”

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s