A. A. Milne “The Red House Mystery”

20191226_112218Ma olin seda kunagi lugenud ja paigutanud lemmikautorite-lemmikraamatute riiulile, aga sisust ei mäletanud midagi. Tuli üle lugeda.

Kokkuvõtteks, armas ja hubane krimi. Kindlasti jääb lemmikraamatute riiulile alles.

“Hubane?” kergitate kulmu. Selgitan. Kuidas, hea sõber, saab mitte olla hubane raamat, mille tegevus toimub kolmekümendate Vanal Heal Inglismaal ja algab selliselt:“In the drowsy heat of the summer afternoon the Red House was taking its siesta. There was a lazy murmur of bees in the flower-borders, a gentle cooing of pigeons in the tops of the elms. From distant lawns came the whir of a mowing-machine, that most restful of all country sounds; making ease the sweeter in that it is taken while others are working.”

Kostub püssilask. Üks teenijatest kujutleb juba jänesepraadi, sibulakastmega ja puha. Eriti detailselt surnukeha ja selle äratoimetamise räpaste üksikasjadega meid ei koormata. Küll aga viiakse lugeja hästi kurssi selle imekauni inglise maamaja eripäradega ning kadumaläinud peremehe härrasmehelike kommetega külaliste võõrustamise ja nende igakülgse heaolu tagamise vallas. Dineed, bowling, tennis, rikkalik raamatukogu, jalutuskäigud, jahilkäigud, teejoomised, autosõidud, paadisõidud ja muu taoline. Ja kogu raamatu vältel valitseb tüüne suveilm. Peategelased ise ka vahel tõdevad, et unustavad ära, et nad on mässitud mõrva uurimisse.

Aga tulgem sisu juurde. Juhuslikult satub Punasesse Majja meie peategelane, Antony. Stilistiliselt mulle väga meeldis, kuidas teda tutvustati: he is an important person to this story, so that it is as well we should know something about him before letting him loose in it. Juhuslikult satub A surnukeha avastamise juurde ning omil põhjuseil otsustab, et võiks välja uurida, kes mõrvas süüdi on. Juhuslikult viibib kohal üks ta vana sõber, majaperemehe üks külalistest, kellega nad koos mõrva uurima asuvad ja avastavad igasuguseid saladuslikke aspekte ning lõpuks muidugi ka whodunnit. Aga mulle tegelikult väga meeldis, et lõpus jäid otsad natuke lahtiseks, aga siinkohal ei saa muidugi kirjutada, mis otsad, sest siis poleks enam huvitav kolmandat korda üle lugeda, kui ma jälle sisu ära unustama peaks.

Üks asi enne, kui lõpetan.

Milne on lisanud raamatule sissejuhatuse, kus ta selgitab, miks tema kui tuntud humorist, kellelt tavaliselt oodatakse lasteraamatuid, on otsustanud kuritegelikule teele asuda ja krimiraamatu kirjutada. Milne ise olla olnud kirglik kriminullide lugeja ja tal on tekkinud omad mõtted sellest, milline üks korralik krimiraamat peaks olema. Laske ma toon need siin ära, sest vanameistri jutus on iva.

Esiteks peab raamat olema kirjutatud arusaadavas inglise keeles, ilma võõrsõnadeta. Konkreetse näitena toob ta raamatu, kus detektiiv juurdleb selle üle, kuidas mõrvar “effected an egress“, selle asemel, et lihtsalt “välja minna”.

Armastuse teemal:“On the great Love question opinions may be divided, but for myself I will have none of it.” Milne selgitab ka, et selle aja jooksul, mil noored kätt hoiavad, võib avastada jalajälgi, inspekteerida mahavisatud konisid ja muud sellist teha, mis aitab mõrvarile jälile jõuda.

Detektiiv peab Milne arvates olema amatöör, sest parimates kriminullides on ka mõrvar amatöör ja õige on, et tema paljastamisega tegeleb amatöör, kelle käsutuses pole professionaalidele omaseid sõrmejälgede avastamise vahendeid, mikroskoope jms, vaid ainult the light of cool inductive reasoning and the logic of stern remorseless facts.

Ja üldiselt on igal detektiivil vaja ühte Watsonit, et lugeja saaks detektiivi mõttekäikudega kaasas käia. Lugeja peab tunnetama, et ta ise suudab samamoodi mõrvari paljastada – “death to the author who keeps his unravelling for the last chapter, making all the other chapters but prologue to a five-minute drama”. Ma arvan, et teame, kellest jutt käib.

Milne ise arvab sissejuhatuses, et enda meelest on ta kirjutanud ideaalse kriminulli ja tuleb tunnistada, et kuigi ma pole innukas kriminullide lugeja, on see üks mu lemmikuid.

 

 

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s