Noel Streatfeild “Ballet Shoes”

Siit algab pikem seeria pealkirjaga “Raamatud, mida K peos hüpitas ja mõtles:”Kas viin charity shop’i või saadan postiga Katule””. Tähelepanelik lugeja järeldab siit õigesti, et charity shop’i need raamatud ei jõudnud. Küll, aga oli nende tee minuni pisut käänuline. Esimene pakk ei jõudnud ja ei jõudnud kohale. Kui olime K-ga juba lootuse kaotanud ja tõdenud, et vahel tuleb saatuse lööke väärikalt vastu võtta, naases silmnähtavalt räsitud raamatupakk K-le Londonisse tagasi. Aga K polnud ka pehmest puust. Saatis raamatud uuesti Itaaliasse ja nii nad jõudsidki täpselt selleks ajaks, kui nad pidid jõudma.

Niisiis. “Ballet Shoes”. Just lõpetasin lugemise ja tuleb öelda, et üks üdini positiivne eelmise sajandi 30ndate aastate tüdruklaste raamat, mida ka 2017.aastal on absoluutselt tore lugeda, kuigi ma enam esimeses nooruses tüdruklaps pole. Zanri poolest tundus mulle sarnane “Bullerby lastega” – õnnelik lapsepõlv ja lapselikud, siirad rõõmud ilma lapseks olemisega kaasas käivate jamadeta. Ja kuigi neil on seal vaesuse hõngu ja ikkagi vaesed vanemateta lapsed, hoolitsevad nende eest kompetentsed ning hea südamega täiskasvanud, kellest kõigil on oma talent, millega nad tüdrukute elu rõõmsaks teevad.

Tegelased on kolm tüdrukut, adopteeritud õed. Igalühel neist oma talent ja seda nad siis jõudumööda arendavad. Pauline on näitleja, Petrova on tehnikahuviline ja Posy on sündinud tantsija. Pauline ja Posy talentide arendamine edeneb eriti hästi, sest tütarlapsed asuvad õppima Laste Tantsu- ja Näitlemisakadeemiasse, kus nad lausa õitsele puhkevad ja kõik läheb neil hästi ja ülesmäge. Petrovale meeldivad mootorid ja lennukid ning kuigi ta seda va akadeemiat pisut vingus näoga kaasa teeb, saadab teda siiski märkimisväärne edu näitlemise vallas. Loomulikult lõppeb kõik õnnelikult ja ta leiab tee tehnikamaailma.

Stiil on tõeliselt positiivne ja kuidagi armas. Näitlejaks ja tantsijaks saamise teest antakse ka lugejale aimu. Usun, et on tegemist üpris pädeva teemaarendusega, sest autor Noel on ise professionaalne näitleja. Kindlasti ei saa jätta märkimata viiteid kleitidele ja kangastele. Kõik need kangaostud ja kleitide tegemised olid äärmiselt köitvad. Lausa nii köitvad, et hiljuti proovisin poes ühte kleiti ja mõtlesin, et see oleks vist õdede Fossiilide suvine organza kleit, mida autos sõites selga panna ei saa, sest kortsub. Kahjuks kallis kaasa teatas, et ma näen selle kleidiga orrendo välja ja kuna ma juba ühe kleidi ostsin, mille kohta ta ütles, et see oleks väga aktuaalne mu 90ndal juubelil, siis seekord jätsin selle organza-loomingu poodi.  

Lapsevanemana avaldas mulle erakordselt muljet tütarlaste päevakava. Kas tohib ennast välja elada?

Äratus kl 7:30, hommikusöök kl 8. Peale hommikusööki pool tundi tantsuharjutusi. Kl 9 algab koduõpe. Kell 12 jalutuskäik ja kl 13 lõuna. Peale lõunat kõik omaette voodisse ja pooleks tunniks raamatut lugema. 14.45 kuni 15.45 jälle jalutuskäik ja selle järel teejoomine. Peale teed mindi akadeemiasse tantsu- ja näitlemistundidesse, kust jõuti koju 18:30. Kõige pisem läks otse voodisse, suurematele loeti pool tundi raamatust midagi ette ja kl 19:30 olid kõik teki all ja ei mingit sebimist enam. Kui mu päev lastega kestaks ainult 7:30st kuni 19:30ni… oo kaunis unistus… Nagu näha on preilid Fossiilid väga erakordsed lapsed ja seda ka selle poolest, et nad magavad 12 tundi, isegi siis, kui nad on juba.. maitea… teismelised.

Lõpetuseks hindasin kõrgelt illustratsioone. Väga nummid pildid. Kahjuks raamatu trükkijad polnud pidanud vajalikuks illustreerija nime eraldi välja tuua, aga internet ütleb, et oli autori õde.  

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s