Italo Calvino “Il barone rampante”

Ma vist juba jõudsin kirjutada, et aeg-ajalt kiusan tuttavaid itaallasi ja vahel ka raamtupoodide müüjaid küsimusega:”Milline Itaalia kirjanik/raamat sulle meeldib?” Vahel küsin konkreetsemalt. Näiteks oli periood, kus lugesin Ignazio Silonet (Abruzzo mägiküla vaesus ja ebaõiglus) või Giovanni Vergat (Sitsiilia vaesus ja ebaõiglus) natuke palju ning sekka ka Primo Levit (Teine Maailmasõda läbi juudi silmade) ja tundsin vajadust uurida raamatupoe pidajalt:”Kas teil on siin mõni naljakas raamat, Itaalia kirjaniku kirjutatud?”. Tüüp oli pisut kimbatuses (tema enda lemmikraamat oli “Fontamara”) ja tunnistas, et naljakaid raamatuid ei tule tal meelde. Hakkasin juba alla andma, kohmitsesin riiulite vahel kui ta tuli ja ulatas Italo Calvino “Il barone rampante”. Eesti keeles oleks “Parun puu otsas” ja on lausa 1971.aastal tõlgitud.

Mida öelda? Tunded on segased. Alustasin lugemist, ei edenenud eriti, paari aasta pärast proovisin uuesti. Keel on keeruline. Palju sõnu, mida ma ei teadnud. Hakkasin juba arvama, et ma vist ikka ei oska itaalia keelt. Kui aega oleks, siis prooviks uuesti ette võtta ja sõnastikuga lugeda.

Autori fantaasialendu tuleb aga kiita. Mõelda välja selline tegelane nagu parun, kes ronib puu otsa ja puude otsa elama jääbki. Ning muud persoonid. Näiteks paruni ema, kes innustub sõjakunstist, aga kuna naise roll tol ajal oli mõnevõrra piiratud väljendusvõimalustega, teeb kunsttikandeid militaarsetel ainetel, näiteks taskurätikuid kahurite mudelitega. Või siis õde, kes kiusab oma pereliikmeid, leiutades retsepte hiirtest ja tigudest, mida siis hõbekandikutel serveeritakse. Või näiteks bandiit, kes oli hinges tegelikult raamatukoi ja lõpuks sellepärast kinni püütaksegi, et ta on hajevil, sest huvitav raamat oli parjasti pooleli.

Ühesõnaga, huvitav punt tegelasi, originaalne lugu. Kui teist korda alustasin, lugesin lõpuni ka, aga… lugemise käigus uskumatut innustust ei tekkinud, kuigi tagantjärele mõtlen raamatu peale küll.

Keeruliste sõnade osas teen eksperimenti. Võtan kohe nüüd raamatu suvalise koha pealt lahti, panen kirja sõnad, mille täpset tähendust ei tea. Viie aasta pärast vaatame, kas siis tean. Sõnad kl 54: farfugliando, zampillo, rosetta, infida, l’indole, ciarlare, ritroso,palandrane, l’impannata. Aitab küll. Rohkem ei viitsi 🙂

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s