Fantastiline raamat Sitsiilia kaluripere elust. Raamatu lòppedes on vòimalik jòuda àratundmisele, et maaelu on yks ilge àng ja rassimine ning seda mitte ainult pòhjamaises, klibuse pinnaga tuulises Eestis, vaid ka turismimekas Sitsiilias.
Teiseks sain natuke Tollo kylas juhtuvatest asjadest ka paremini aru. Nàiteks avaliku arvamuse olulisus. Vòi kyllatulemine. “I Malavoglia’s” arutlevad kyllakippuvad naabrid, et kui need Malavoglia on muidu nii kuramuse reserveeritud kamp seal, siis see on kyll meie vankumatu òigus surnut vaatama tulla ja rysivadki kòik kohale. Tollos (2013 aastal) on umbes samamoodi. Synnid ja surmad annavad kogu kogukonnale òiguse ette teatamata kylla tulla. Nende mitte tuppa lubamine on ilge maleducazione.
“I Malavoglia” oli natuke keeruline lugeda, sest igal inimesel oli eesnimi, perenimi ja hyydnimi, mida autor siis segamini kasutas. Kui teinekord peaks tekkima tahtmine seda uuesti lugeda, siis vòtan ilmselt màrkmiku ligi ja hakkan kohe algusest peale nimesid yles kirjutama. Sitsiilia dialekt oli ka alguses natuke keeruline, aga kui vàga detailidesse ei syyvi ja igat sòna làbi ei màlu, siis yldpildist saab pàeva lòpuks aru.
Katu loeb 